Rubriigiarhiiv: Ajalugu

Taasärkamine

Aime Randmäe Nõmme talust:

Olen põline kuhjaverelane: olen siin sündinud, kasvanud, koolis käinud ja töötanud ning elan siin tänaseni ….

Reorganiseerimisega peale kolhoosiaja lõppu 1993. aastal hakkas Kuhjavere aktiivne elanikkond kahanema – hakati linna tööle käima või mindi üldse ära. Järgnes mitu aastat vaikelu, mis lasi kooskäimistraditsioonidel maha käia. Pööre tuli siis, kui algas külaliikumine ja moodustati 1999. aastal külaselts, kuhu ka mina kuulun. Seoses külaelu elavnemisega ja ühisüritustega on olnud võimalus olla eluga kursis ning osaleda küla aastapäeva ja kalendritähtpäevade tähistamisel, mitmetel väljasõitudel teistesse küladesse, teatripäevadel. Oma küla platsil olen kohtunud Vabariigi Presidendi ja pr Ingrid Rüütliga, mitme ministri ja paljude Viljandimaa inimestega.

1998

11. aprillil peeti Tire talus pererahva eestvõttel külarahva koosolek, kus osales 16 inimest. Otsustati hakata üheskoos elu edendama ja valiti arengugrupp, kuhu kuulusid Uudo Kingisepp, Maret Luppe, Romeo Mukk, Urve Mukk (grupijuht) ja Rein Reiner.

Ühiselt peeti Tire talu õuel jaanipäeva.

Novembris kohtus külarahvas vallavalitsuse esindajatega.

Ilmus Kuhjavere Külalehe 1. number.

Detsembris peeti ühine jõulueelne õhtupoolik koos jõuluvanaga.

1999

21. veebruaril peeti Eesti Vabariigi 81. sünnipäeva eel külakoosolek. Valiti külavanem, kelleks sai Romeo Mukk Tire talust.

11. aprillil tuli külarahvas taas kokku ning 29 neist asutas mittetulundusühingu Kuhjavere Küla Selts. Valiti 3- liikmeline juhatus, kuhu kuulusid Margus Lemming, Romeo Mukk (juhatuse esimees) ja Urve Mukk. Võeti vastu seltsi põhikiri, mille koostamisel oli abiks Tõnu Tamm Viljandi Krediidipangast.

Juulis viidi läbi heakorrakonkurss “Kodu kaunimaks”, kus osales 17 peret. Kaunimaks tunnistati Passaia talu. ja parandadti 2 km külateid. Korrastati külaplats, kuhu paigaldati suur maakivi, millel küla logoga plaat ja istutati tammed. Küla sissesõidutee äärde püstitati külasilt ja -kaart ning loodi taluviitade süsteem.

7. augustil peeti külaplatsil I külapäev,mis oli pühendatud küla esmamainimise 400. aastapäevale. Ilmmus külalehe erinumber ning voldik, viidi läbi kultuuri- ja spordiprogramm ning loterii, kuhu iga talupere midagi annetas.

Koos teiste küladega osaleti Olustvere rahvamajas sügissimmanil ja jõupeol.

Ühised olid külas ka jaani- ja jõuluõhtud. Soovijad asusid üheskoos saksa keelt õppima.

2000

1.jaanuaril.2000 kell 22.29 sündis Viljandi haiglas Raba talust pärit Külli Sillaste perre nn milleeniumilaps, kes sai nimeks Oliver. Peaminister Mart Laar õnnitles valitsuse nimel ning andis üle riigi kingituse, Pärnumaal tehtud etnograafilise hälli. Veebruaris pidasime naaberküladega Aimlas koos vastlapäeva. Jaanipäeva tähistati küla kaunima kodu õuel Passaias. Seitsme pere ühiste jõududega valmis ehitussoojakust külamaja, viidi lõpule võrkpalliplatsi ehitus koostöös maaomanik Tiit Kuusikuga. Trükist ilmusid küla tutvustav neljakaardiline komplekt ja Olustvere valla külaliikumist tutvustav voldik. 5. augustil viidi läbi Kuhjavere külaplatsil Olustvere valla külade kultuuri- ja spordipäev. Idee autor ja ettevalmistustööde organiseerija Margus Lemming. Detsembris alustas kooskäimist etikestikursus, kus osalesid ka teiste külade elanikud. Aasta jooksul külastas Kuhjaveret 15 erinevat deelegatsiooni Eestimaalt, Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist.

2001

Kuhjavere Küla Selts sai möödunud aasta tegevuse eest maakonna parima mittetulundusühingu tiitli.

Hakkasime korraldama seminare ja infopäevi.

Alguse sai nüüdseks juba traditsiooniks muutunud külavanema vastuvõtt vabariigi aastapäeval 24. veebruaril, kus esmakordselt anti üle seltsi logoga au- ja tänukirjad.

Märtsis korraldati rahvakoosolek, kuhu tuli ümbruskonnast kokku 30 inimest, et arutada haldusterritoriaalse reformi kulgu. Edastati ettepanek maavanemale, et praegust Olustvere valda ei lõhutaks kui on vaja omavalitsusi liita.

Algas koostöö Viljandi Kultuurikolledþi tudengitega, kus kursusejuhendajaks oli Ene Lukka.

Seltsi aastakoosolekule 15. aprillil järgnes pressikonverents, millel esinesid Viljandi maavanem hr Helir-Valdor Seeder, Olustvere vallavanem Are Aua ja Liikumise Kodukant president Kaja Kaur.

Sündis seltsingVOKK, mis on moodustatud kolmes omavalitsuses asuvast neljast seltsist. Need on Vastemõisa Naisteühendus, Olustvere Maanaiste Selts, Koksvere Maanaiste Selts ja Kuhjavere Küla Selts. Seltside nimede esitähtedest saadi ühingute liidule nimi VOKK

VOKK-i eesmärgid:

Korraldada nelja seltsi ühistegevust

Säilitada ja edendada rahvuskultuuri

Propageerida heakorda ja loodushoidu

Luua seltsielu arendavaid kontakse kodu- ja välismaal

Novembris külastas Kuhjaveret ETV võttegrupp, kes salvestas saate kolmandast sektorist ja külaliikumisest.

Kuhjaverelased külastasid oma sõpruskülasid Vaulammi Soomes, Palasit Lääne-Virumaal ja Mustjala valda Saaremaal.

2002

Jätkusid erinevad koolitused. Vabariiklik 2-päevane koolitus “Oska olla otsustaja” ehk kuidas osaleda kohalikel valimistel ja saada otsustajaks. Korraldati maakonna väikelehtede tegijatele õppepaev  koolitajad Ene Hion Kodanikukoolitusest ja Eve Rohtla Sakalast. Inglise keele kursus beruulanna Brenda Paz Soldani juhendamisel.

Külamajas oli noorte volbriöödisko.

Rahvarohke jaaniõhtu külaplatsil koos ansambliga “Seelikukütid”.

Juulis osaleti valla külade spordipäeval Tääksis.

VOKK-ga toimus ühine õppereis Meremäe valda.

Valmis 1 km laudteed Parika rappa Keskkonnainvesteeringute rahastamisel.

Kohalikel valimistel osalenud külavanem Romeo Mukk osutus valituks valla volikokku.

Ühisel jõuluõhtul said kokku 37 kuhjaverelast ning vana aasta saadeti ära külaplatsil.

Võõrustati rohkesti delegatsioone nii Viljandimaalt kui teistest Eesti paikadest.

2003

Veebruaris käidi seltsingu VOKK liikmetega Tartu veekeskuses Aura. Traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud külavanema vastuvõtul olid külas ka koalitsioonipoliitikute esindajad, kuna ees seisid Riigikogu valimised.

9. augustil olid Kuhjaveres maakonna külade ja seltside esindajad, kes osalesid poliitika-, spordi- ja kultuuriüritustel.

Koostati küla arengukava. Külarahvas tulli kokku ja tehti SWOT analüüs ning osalesid ka Olustvere vallavanem ja volikogu liige, et ühiselt Kuhjavere tulevikku kavandada.

Küla ajalukku jääb kahtlemata Eesti Vabariigi presidendipaari külaskäik 2. septembril ning härra ja proua Rüütli istutatud tamm külakivi juures.

Võõrustati paljusid külalisi ning detsembri algul tegid siin kokkuvõtteid maakonna külavanemate koolitusest osavõtjad.

Jätkusid koolitused, ühised nõupidamised ja tegevused VOKK-s ning anti välja Kuhjavere Külalehte.

2004

3. jaanuaril oli esimene ühine ettevõtmine, kus mindi tutvuma Olustvere mõisa vana sepikojaga, millest on saanud õdus kokkusaamise koht. Taastamislugu tutvustas Arnold Pastak.

Kuhjavere Küla Selts vedas Põhja-Viljandimaa koostööpiirkonnas kodanikukoolituse prohjekti, viies läbi viis erinevat koolituspäeva erinevais paigus.

Hoogsalt kulges suvistepüha tähistamine 30. mail, kus osalesid Viljandi Kultuuriakadeemia noored ja Vändra Naisseltsi liikmed. Käidi ka Parika Väikejärve ääres laudteel matkamas.

31. juulil toimus maakonna külade ja seltside päev koos maavanema poolt auhinna lipuvimplite üleandmisega. Oli ka külalisi teistest maakondadest. Enne seda valmis bussiootepaviljon, mis avati Viljandi maavanema Kalle Küttise ja paljude külaliste osavõtul. Ehitust toetas rahaliselt Olustvere Vallavalitsus

Riigikogu spiiker Ene Ergma tegi visiidi Kuhjaverre. VOKK-i liikmed tegid ekskursioon Ida- ja Laane Virumaale.

Korraldati arutelu interneti püsiühenduse võimalustest koos ümbruskonna külade esindajatega.

Külateatri Ahjutagune etendus Passaia õuel, millest kasvas välja külateatrite päeva korraldamise idee.

Põhja-Viljandimaa 6 omavalitsusega koostöös viidi läbi kodanikukoolituse projekt . Kogemusi jagati Lõuna-Järvamaa külade suurkogul ning Ukraina kolmanda sektori eestvedajatele Viljandimaa visiidi ajal.

2005

Aasta algas ühise uus-aasta peoga, kus osalesid kuhjaverelaste kõrval ka sõprusküla Vilusi Ida-Virumaalt inimesed eesotsas Mikk Sarvega ning Olustvere, Aimla, Vastemõisa seltside esindajad.

24. veebruaril, Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval toimus traditsiooniline külavanema vastuvõtt külarahvale Tire talus.

Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondile esitatud projekti abil ostsime külaseltsile murutraktori, mis on suureks abiliseks küla heakorrastamisel.

25. juunil peeti külarahva jaaniõhtu Alt-Siimu talu õuel, mille korraldajaks sel aastal oli peremees Tiit Kuusik. Osalejad katsid ise söögilaua, korraldati võistlusmänge ja tantsiti ansambli MTJ saatel.

9. juulil pidas Kuhjavere külamajas ja �platsil segarahvatantsurühm Õerutajad oma 40.sünnipäeva. Kuhjavere Küla Seltsi liikmetest osalevad seal aktiivselt Aire Käo, Jaan Reiner, Eve Rink ning juhendaja Vaiki Reiner.

30. juunil osaleti Metsküla külapäeval Vastemõisa vallas ning korraldati ühine väljasõit Tartumaale Koogi külla. Seal avati peoõhtuga kõlakoda ning nauditi saarlaste külalisetendust Mustjala Pulm. Osales 34 kuhjaverelast koos sõpradega.

20. augustil viidi läbi Kuhjavere 2005. aasta suursündmus – külateatrite päev. Esinejateks olid järgmised trupid nimetatud etendustega Kuhjavere külamajas ja platsil: Tänassilma rahvamaja “Pupu-Jukud” “Kardemoni linna röövlid”, Suure-Jaani näitering “Kui Oinaste ärkas…”, Vilusi küla metsa- ja järveteater “Just nii see käibki!”, Halliste külateater “Meie, issanda sipelgad”, Uue-Kariste ja Rimmu Naisseltsi näitering “Issanda sipelgad”, Valuoja Põhikooli näitering “Tädi Anne lasteteater: Ikka Punamütsike”, Mulgi küla näitering “Sulaselood”. Lisaks oli Passaia talu õu seatud suurepäraseks “Mikumärdi” ettekandeks Avinurme näiteringi poolt. Seejärel viis päeva patroon Kalju Komissarov läbi seminari näiteringide liikmetele ja juhendajatele. Piduõhtu lõpetuseks oli üllatus ka Kuhjavere ja tema sõprade seatud “Täismäng” külamajas. Eestvedaja Veroonika Alt-Siimult.

Oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Valituks osutus ka Romeo Mukk, kes järgneva nelja aasta jooksul esindab kohalike inimeste ja mittetulundusühenduste huve vallavolikogus.

29. oktoobril toimus 34 huvilise osavõtul õppereis Järvamaale. Tutvuti mitme erineva seltsi tegemistega ja ettevõtluse ning turismi arendamise võimalustega rohujuure tasandil. Novembrikuus toimus traditsiooniline kadriõhtu koostöös Kultuuriakadeemia II kursuse tudengitega. Seekord osalesid aktiivselt ka Võhmaküla inimesed, kes võõrustasid kadrisante ja tulid Kuhjavere külamajja ühisele rahvuslikule õhtule. Koos maitsti kadriande, tantsiti ja kõneldi vanadest kommetest. Aktiivselt aitasid kaasa Aire Käo ja Veroonika Teearu.

Kuhjavere ühine jõuluõhtu peeti 26. detsembril külamajas. Korraldajaks oli Aire Käo ning õhtu pakkus rõõmu ja üllatusi kõigile osalejaile.

2005.aasta viimasel tunnil koguneti traditsiooniliselt külamaja juurde, et ühise ilutulestikuga saata ära vana ja võtta vastu uus aasta.

2006

Jaanuaris tuli kokku esimene Suure-Jaani valla mittetulundusühenduste ümarlaud, kus osaleb aktiivselt ka Kuhjavere külaselts. Idee kasvaski välja Kuhjaverest ning endisest Olustvere vallast. Siin toimima hakanud võrgustiku loomise mudel võeti omaks ka ühinenud Suure-Jaani vallas (Olustvere, Suure-Jaani, Vastemõisa vallad ja Suure-Jaani linn-peale KOV-i valimisi 2005.a.). Ümarlaua juhtimine usaldati Romeo Mukile Kuhjaverest.

24. veebruaril oli 6. korda külavanema vastuvõtt. Kutsutud olid kõik külaelanikud ja naaberkülade esindajad. Veedeti mõnus pärastlõuna.

Maitulele 30. aprillil eelnesid päeval heakorratalgud külas.

11.-12. juulil toimus Kuhjaveres teatriseminar Kalju Komissarovi juhendamisel, mis oli ettevalmistus II külateatrite päevaks. Osalejad võtsid praktilise tööna ette O. Lutsu “Kalevi kojutulek”, mille käigus loeti teksti rollidena, arutleti, kuidas laval see välja mängida, milliseid tegevusi sinna juurde teha ja mida teha laval siis, kui parasjagu teksti polegi.

19.-20. augustil toimusid II külateatrite päevad Kuhjavere külaplatsil ja Passaia talu õuel. Projekti toetasid Kohalik Omaalgatuse Programm, Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Viljandi Ekspertgrupp, Suure-Jaani Vallavalitsus ja Kuhjavere külaselts. 2005. aastal algatatud traditsioon tõi 2006. a osalema 9 näiteringi, kahel päeval mängiti 13 lavastust umbes 300 inimesele; päevade patroon on Kalju Komissarov, kelle juhendamisel eelnesid teatriseminarid 17 juhendajatele. Esinejaid oli Viljandimaalt, Pärnumaalt, Võrumaalt, Lääne-Virumaalt; ettevalmistamisse oli kaasatud aktiivselt oma küla 7 pere esindajad, kokku osales projekti elluviimisel 30 inimest.

Käivitus ka teine projekt “Suurvalla külaliidrid üheskoos õppima”. Selle projekti elluvimise käigus osaleti veel kolmel infopäeval, kolmel õppepäeval ning õppereisil Järvamaale

Jaan Reiner Siimu talust osutus üheks õnnelikuks Maalehe 20 tellijast, kes oli auhinnareisil läbi Prantsusmaa ja Hispaania Portugalis 01.09.- 08.09.2006.

10. septembril sõitsid 14 aktiivsemat külaseltsi liiget Veskisillale pühapäeva pidama. Peale pingelist suve said enim panustanud inimesed veidi lõõgastuda ja võeti aega ka uute plaanide kavandamiseks.

Aasta lõppes traditsiooniliste üritustega – jõulud peeti 25. detsembril ning vana-aasta saadeti ära taas ilutulestikuga külamaja juures.

2007

Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõtul oli külaliseks ka Tiiu Männiste Vilajndi Kultuuriakadeemiast elukestva õppe teemal.

Aprillis otsustas Ühenduse Kodukant maakonna juhatus, et Kuhjavere esitatakse Aasta küla 2007 konkursile. See tõi endaga kaasa palju kooskäimisi ja -tegemisi külas. Komisjon eesotsa pr Ene Ergmaga külastas Kuhjaveret 3. juulil ning nagu tagantjärele kuulsime, mindi ära väga sooja tundega.

Ühiselt värviti külamaja ruumid ning valmistuti III külateatrite päevaks.

17. augustil kuulutati välja Aasta küla 2007 – Kuhjavere. Pärast seda on olnud palju külalisi, nende seas ka ajakirjanikke.

2. novembril lõpetasime oma teatripäevaprojekti Margus Mankini etenduse “Hingevaev” vaatamisega.

23. november oli eriti rõõmustav, sest koos Kultuuriakadeemiast tulnud kadrisantidega võõrustasime Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest.

Jõuluüllatus ootas külarahvast Passaia talus metsas, kus ümber lõkketule istuti kuus tundi ja nauditi koosolemist ja -tegemisi. Külas olid ka Tääksi kooli I klassi metsanäitemängu tegelased koos õpetaja Silvaga.

XX sajandi killud

1905. aastal said Olustvere mõisa talli juures koosolekute pidamise eest peksa Muhu taat ja Reinu taat, kes pärast seda karistust põdema jäid. Külas oli “Kusta” Anna, nagu külarahvas teda kutsus, omanud revolutsioonilist kirjandust.

Külas tegutses maanaiste selts. Koos Aimla naistega peeti pidusid ja korraldati kursusi. Tuletõrjujad kuulusid Tääksi üksustesse, kustutusvahendid seisid Alt-Kitse kuuris, et vajadusel hobuste jõul õnnetuspaigale kihutada. Kaitseliidu ratsatreeninguid on peetud Mäelt-Kitse kesapõllul.

1909. aastal Riias välja antud “Baltische Verkehrs- und Adressebücher” 2.osa “Mõisate” loetelus on küla Kuhjafer, mis kuulus Jaska mõisa alla, mille omanik oli Olustvere mõisnik krahv Nikolai Fersen. Post, telegraaf jms asusid tol ajal Olustveres.

Mõisaaladel asusid renditalud:

Hendrik (rentnik Hans Reiner)

Berthe-Seppa (rentnik Jüri Kivvistik)

Tönsö (rentnik Jan Reiner)

Veel on nimetatud talud: Beedi, Matsi, Buhho, Tessi, Berdi, Muhho, Rento, Tuppe, Neereepe, Siimo, Veske, Rabba, Basaja, Suureaja, Jungi.

1913. aastal asutati Tääksis Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, mille üks jaoskond asus Kuhjaveres.

1925. aastal asutati vallas mitu Masinatarvitajate Ühistut, neist üks Kuhjaveres.

1933. aastal asutasid perenaised Aimla Maanaiste Seltsi, mille juhatusse kuulusid ka Kuhjavere aktiivsed naised.

1937.-1938.aastatel olid Kuhjaveres korras talud ja küla peeti jõukaks. Külas olid ühistud. Oli masinaühistu rehepeksumasina ja iseliikuva aurumasinaga. Aurumasin müüdi peagi ära, kuna oli ebaökonoomne võrreldes traktoriga. Oli masinakuur ja saekaater, kus külamehed laudu saagimas käisid. Kartulivõtumasin osteti viie talu peale ühine. Kartuleid noppimas käidi vastastikku talust tallu nagu rehepeksu ajalgi. Vilja- ja põldheinakoristus toimus masinatega ja ei mäletata ühtegi talu Kuhjaveres, kus neid töid oleks käsitsi tehtud.

1940. aasta valimised toimusid Alt-Kitsel, kus oli postitalu ja telefon seinal. Seinal olid J. Vares-Barbaruse ja J. Lauristini pildid. Toa ühte nurka ehitati punasest riidest kaks kabiini salajase hääletamise tarvis. Õues pandi üles sini-must-valge lipp, millele oli tarvis panna kõlge punane lint. Kuna sellist polnud, pandi punasekirju rahvariidevöö.

1941. aastal ei küüditatud Kuhjaverest ühtegi inimest, kuigi hirm oli suur ja asjad olid pakitud. Mobilisatsiooni ajal võeti külast mehi nii ühele kui teisele poole, nii et mõne pere pojad sattusid rindel vastamisi. Elu saksa okupatsiooni ajal oli kitsam ja puudus oli paljudest tarbekaupadest. Normid olid suured ja raha eest ei saanud midagi osta. Maksid pekk ja või. Nende maksevahendite eest organiseerisid Kuhjavere talumehed 1942. aastal küla elektriga varustamise. Asjatundjad ja hankijad olid Tääksi mehed Jaan Jürmann ja Jaan Reinhold. Kõrgepingeliin ehitati Tääksist Pärdi teeristi. Sinna postide vahele paigaldati transformaator ja küla lõi tuledes särama. Ainult, et kehtis range pimeduse nõue, mistõttu kaeti aknad mustade paberitega , et valgus õue ei paistaks. 1944. aasta sügisel olid põgenevad sakslased Kuhjaveres mõne päeva. Seejärel saabusid nõukogude sõdurid ja mõned masinad, kaasas ratastel supikatel. Kuhjaveres kulgesid sõjaastad suhteliselt rahulikult. Tulistamist mäletatakse vaid. Kuhjavere küla suur eelis oli see, et asuti suurtest teedest eemal. Segadused algasid siis, kui hakati väevõimuga kolhoose ja kulakuid tegema. Saanud aru kolhooside tuleku paratamatusest, otsustasid 1948.aasta kevadtalvel üks osa Kuhjavere talumehi ise

kolhoosi teha. Loomulikult ei saanud partei seda lubada, sest nii võisid kulakluse salasepitsused imbuda kolhoosi kahjurlusega tegelema. Alguses rajati kolm väikest kolhoosi: Aimlasse “Tasuja”, Kuhjaverre “Võit” ja Ülde külla “Kungla”, mis hiljem ühinesid “Võit” kolhoosiks keskusega Ülde külas. 1948. aastal 30. aprillil Kuhjaveres rajatud kolhoosi “Võit” esinaiseks sai Mari Rüütel – Suure Isamaasõja veteran. Tema kanda olid kolhoosi algusaastate raskused. Enne seda olid tunnistatud kulakuteks (kulakuid ei saanud ju kolhoosi võtta) Mäelt- Kitse, Punase, Mäelt-Tupe, Nerepi, Pärdi, Tissi, Jungi ja Saega talude pered. Nad pidid kahe nädala jooksul kodust välja kolima ja oma vara maha jätma. 1949.aastal küüditati Siberisse inimesi kuuest talust. Teiseks kolhoosi esimeheks sai Punaarmeest tulnud Endel Aua ( Kuhjavere Passaia talust), kes oli kõva sõna ja tahtejõuga mees. Kui ta ei tahtnud läbi viia nõutud ruutpesitsi külvi, siis toodi rajoonikeksusest inimene, kes pidi valvama iga põllu veeres, et ikka seadust täidetaks. E. Aua õlgadele langes 25. märtsi 1949 küüditatute tagasitulek. Iga tulija puhul peeti üldkoosolek, kus hääletati saabujate vastuvõtmise poolt või vastu. Tänu esimehe ja mitmete endiste peremeeste toele sai paljud võimaluse oma isakoju tagasi tulla. 1949. aastal avati Kuhjaveres Mäelt-Kitsel 4-klassiline algkool, kus tegutses kaks liitklassi, õpilasi ligi 40. Kool suleti 1961/62. õppeaasta järel.

Vaiki Reiner Siimu talust meenutab:

Olen sündinud, kasvanud ja kooliteed alustanud Kuhjaveres. Mäletan, et külas toimusid maanaiste seltsi üritusi suuremates taludes nagu Tupe, Siimu, Tissi, Alt-Kitse, kust olid valitud ka seltsidesse esinaised. Õpetati sülditegemist, kurgisoolamist, kudumist, heelgeldamist jm talus vajaminevaid töövõtteid. Ühiseid kooskäimisi toimus jõulude ja jaanipäeva ajal, sügistööde lõpul. Rehepeksmine käis talgu korras talust tallu.

1949. aatsal avati Mäelt-Kitsel kool, kus lapsevanemad käisid enne ehitamas ja koristamas. Koolis olid 4-5- meetripikkused lauad, mille ääres tehti koolitööd. Vahetundide ajal mängisime ja jooksime nende vahel. Soojemal ajal oldi vahetundidel õues. Õhtupoole toimusid kooliõuel külanoorte pallimängud ja kooliruumides isetegevusringid. Ringijuhendajateks olid sama kooli õpetajad: Juta Riiner, Milvi Pähn, Elle Piirsalu. Kiigeplatsid olid Suure-Aia ja Nerepi vainudel, kus sai õhtuti ka palli mängida.

Üks seltsielu vorme oli kino. Filme näidati Nerepi küünis ja Perdil, kuhu tuli rahvast ka kaugemalt  alati oli ruum inimesi täis. Nerepi küünis toimusid ka peoõhtud. Kui Tissile ehitati rahvamaja, olid seal peod ja kinoõhtud ning alati algas filmi lõppedes tantsuõhtu. Kolhoosiajal korraldati asjameeste poolt esinemisi ja üritusi, olid näite-, laulu- ja orkestriringid. Kolhooside laialimineku järel soikus külades kõik.

Tänu Kodukandi eestvedamisele on hakanud jälle külaelu liikuma. Külaselts tegutseb, aga inimesed peavad ise energilisemad olema ja kaasa tulema, sest arenguruumi on küllaga. Soovin jõudu, jaksu ja hoogu veel.

1970.aastal on Eesti Nõukogude Entsüklopeedia andmeil Kuhjaveres 101 elanikku.

Kolhooside tekkimisega algas külade väljasuremine. Paljud nii noored kui vanad lahkusid linnadesse. Põldude laienemisega lammutati maha talusid ja hävitati metsa.

Viimastel aastakümnetel on Kuhjaveres tühjaks jäänud enam kui kümme talu. Hävinenud on Reinu, Tupe-Veski(Valgemaja), Tagalt-Lääne, Korvi, Pussi, Koopa, Pallasaare, Mädama ja Siimu-Kusta.

1990. aastal registreeriti taluseaduse alusel Kuhjaveres kaks talu: Liua (peremees Jüri Päeva), maad kokku 93,5 ha ja Tire (peremees Romeo Mukk), maad 49,9 ha.

1992. aastal jäi Kuhjavere karjalaut tühjaks

1993.aastal likvideeriti kolhoos “Võit” ning moodustati osaühing “Kungla”.

1995. aastal jäi Kuhjavere sigala tühjaks

Kui nukraks siis maaelu veel minna saab?

Fakte vanemast ajaloost

Kuhjavere küla on mainitud esmakordselt 1599. aastal nimega Choiver.

1601. aasta maarevisjoni protokollis on külade loetelu, kus on kirjas Kuhjavere kolme taluga, neist kaks popsi: Mats ja Toomas.

1624. aastal peale Rootsi-Poola sõda teevad rootslased inventuuri oma valduste üle ja Kuhjavere küla on täiesti tühi.

1638. aasta maarevisjoni materjalides on kirjas:

1) Kuhjavere Ants, kellel on kaks poega: Mats ja Jürgen

2) Jaan, kes saabud Saaremaalt

3) Tooma koht

kes mujalt ümber asus, oli kolm aastat andamitest vaba. Tuldi Saaremaalt, Läänamaalt.

1864.-1866. aastatel koostatud kaardile kanti neli talu: Lääne, Punase ja Kitse (2 talu).